Noor tüdruk Inna elab oma isa ja väikese venna Vovaga unises provintsilinnas, nende ema on siit ilmast lahkunud. Pagaritsehhis töötav, kuldsete kätega introvertne mees armastab oma lapsi ja tahab neid hoida kurja maailma eest, kus toimub pidev moraalne ja eetiline allakäik, seda enam, et piirkonnas on juba toimunud mitu kogukonda vapustanud teismeliste tüdrukute kummalist tapmist.
Vaga kasvatusega Inna uudishimuliku tulisuse käivitajaks saab uus tüdruk Maša, palju äkilisema loomuga pidutsemisaldis neiu, kes teab juba igasugu täiskasvanute maailma värke. Nad hakkavad koos silma heitma kirikuõpetaja nägusale pojale, mille tulemusena ei jää sündimata ka esimesed keelatud suudlused ega suur süütu noorusearmastus.
Tugeva näitlejakoosluse kõrval väärivad eraldi esiletõstmist nii Andrei Naidenovi maaliline kaameratöö värvilise sügiskollase koloriidi vahendamisel kui ka Aleksandr Manotskovi bachilikult maailma võbelema panev helitaust.
On õieti imekspandav, et niivõrd heas mõttes klassikaliselt tugev lugu on veel filmidebüüt, kus kaks justkui äärmuseni äraleierdatud sõna, usk ja armastus, mängitakse kõigepealt suureks ning seatakse siis samavõrd valusalt kahtluse alla. Sümpaatne on ka režissööride Aleksandr Kasatkini ja Natalija Nazarova filmile antud art house’i kinoklišeelist depressiivsust vältida suutnud lõputoon.Justkui tsiteerides sellega filmi preestrit, kes ühel sisemiselt valusal hetkel lohutab oma poega sõnadega „Jumal on hea, aga ta ei ole sentimentaalne”.
Filmi peaosalist Maria Smolnikovat võib publik näha ka tuleval aastal Fjodor Bondartšuki eepilises ja 3D tehnoloogias ülesfilmitud ajaloodraamas „Stalingrad”.
TÜTAR võitis ka vene filmifestivalil Sotšis parima debüüdi auhinna.
Levitaja:
Pimedate Ööde Filmifestival MTÜ
Lavastaja:
Aleksandr Kasatkin, Natalya Nazarova
