Ludwig Minkus
Don Quijote (Don Quixote)
Ballett kolmes vaatuses
Libreto:Marius Petipa (Miguel de Cervantes’e samanimelise romaani järgi)
Originaaloreograafia: Marius Petipa, Aleksander Gorski
Uus koreograafia: Aleksei Fadejetšev
Dekoratsioonid: Sergei Barhin
Kostüümid valmistatud Vasili Dijaškovi eskiiside (1903) järgi, taastanud Tatiana Artamonova ja Jelena Merkurova
Muusikaline juht: Pavel Klinitšev
Kitri / Dulcinea: Natalja Ossipova
Basilio: Ivan Vasiljev
Gemache: Denis Savin
Don Quijote: Aleksei Loparevitš
Sancho Panza: Aleksander Petuhhov
Lorenzo: Igor Simatšev
KOREOGRAAFIA:
Marius Petipat (Prantsusmaa, 1818-1910) peetakse üheks ajaloo mõjukaimaks ballettmeistriks ja koreograafiks. Peterburi Keiserliku Teatri pikaajalise peaballettmeistrina (1871-1903) tunnustust kogunud Petipa lõi üle viiekümne balleti ning andis uue elu arvukatele teiste ballettmeistrite teostele. Enamik tema koreograafiatest on klassikalise balletirepertuaari nurgakivid.
Aleksander Gorski (1871-1924), vene balletikoreograaf ja Marius Petipa kaasaegne, on tuntud Petipa klassikaliste ballettide nagu „Luikede järv“, „Don Quijote“ ja „Pähklipureja“ taaslavastajana. Gorski püüdles balletis „suurema naturaalsuse, realismi ja karakteriseerimise“ poole. Ta hindas näitlemisoskust kõrgemalt kui bravura-tehnikat (e. edevat oskuste näitamist hulga pöörete või kõrgete hüpete näol). Tema balletiinterpretatsioonid olid sageli vastakad ning tihti kasutas ta dekoratsioonide ja kostüümide loomisel tantsumaailma väliseid kunstnikke. Gorski andis Petipa ballettide süžeedele järjepidevuse ja eemaldas üleliigse, looga seostumatu koreograafia.
Aleksei Fadejetšev lõpetas Moskva Akadeemilise Koreograafiakooli aastal 1978 ning sai 1988. aastal ballettmeistriks. Kogu karjääri vältel Suure Teatri esitantsijana juhendas teda isa Nikolai Fadejetšev, kes andis pojale Vene stiilis koolituse ja pärimuse. Fadejetšev omandas välismaal palju kogemusi, esinedes Suure Teatri koosseisus ning külalisartistina Kuningliku Balleti, Hollandi Rahvusballeti ja Soome Rahvusballeti truppides. Lavalt lahkus ta tantsijakarjääri tipul ja töötas aastatel 1998-2000 Suure Teatri kunstilise juhina.
AJALUGU:
„Don Quijote“, mille algselt seadis Ludwig Minkuse muusikale Marius Petipa, esietendus Moskva Suure Teatri balletitrupiga 1869. aastal. Aastate jooksul on „Don Quijotet“ nii ümber tehtud kui taaslavastatud ja sellest on saanud Suure Teatri repertuaari raudvara. Kõik Petipa/Minkuse balleti tänapäevased lavastused põhinevad Aleksander Gorski 1900. aasta Moskva Suure Teatri tarbeks seatud koreograafiaversioonil. Hilisemad täiendused hõlmasid ühtlasi uusi väljakutseid - ühe baleriini täita jäi nii Kitri kui ka Dulcinea roll. Aleksei Fadejetševi uus koreograafiline versioon pärineb 1999. aasta juunist ja Suure Teatri balletitrupp on seda külalisetendustel tantsinud kõikjal maailmas. Siin pole kesksed Don Quijote ja Sancho Panza, nad muutuvad kõiki stseene ühendavateks tegelasteks. Tõelised kangelased on Kitri ja Basilio ning ballett on lõbus, avatum ja lustakam kui kõigis varasemates variantides.
SISU: Rüütellikkusest ja romaanidest vaimustunud aadlik Don Quijote otsustab minna retkele, et teha suuri ja kuulsusrikkaid vägitegusid. Barcelonas ajab kõrtsmik Lorenzo minema puruvaese Basilio, kes flirdib tema tütre Kitriga. Ta on juba lubanud tütre käe rikkale Gamache’ile. Don Quijote peab saabudes kõrtsi linnuseks, Lorenzot selle isandaks ja Kitrit printsess Dulcineaks…
Proloog
Don Quijote otsustab peale rüütliromaanide lugemist rändama minna, et saata korda kangelastegusid ning oma nimele kuulsust koguda. Kaasa võtab ta oma ustava abilise Sancho Panza, kaine mõtlemisega mehe, kes ei kaldus unistustesse.
I vaatus
Barcelonas on õhus peomeeleolu. Kõrtsmiku tütar Kitri flirdib habemeajaja Basilioga. Kitri isa Lorenzo kihutab Basilio minema ning loodab habemeajaja asemel naita tütre Gamache’i, rikka aadlimehega. Kitri keeldub isa soovile allumast.
Keset lõbustusi saabub väljakule Don Quijote koos Sancho Panzaga. Don Quijote peab kõrtsmikku rüütlilossi omanikuks ning tervitab teda austusega. Lorenzo vastab samal moel ning kutsub ta kõrtsi. Sancho Panza jääb väljakule, kuid kui noored hakkavad tema üle nalja heitma, asub Don Quijote oma teenri kaitseks välja.
Don Quijote peab Kitrit kauniks Dulcineaks, oma unistuste südamedaamiks. Kitri jookseb aga Basilioga minema. Lorenzo, Gamache ja Don Quijote asuvad neid jälitama.
II vaatus
Kitri ja Basilio varjavad end tavernis. Lorenzo, Gamache ja Don Quijote leiavad põgenikud üles. Lorenzo tahab otsekohe Kitri ja Gamache’i kihlumise välja kuulutada, kuid Basilio teeskleb Kitriga kokkulepitult endalt elu võtmist. Don Quijote süüdistab Lorenzot kalkuses ning kui Basilio püsti hüppab, sunnib Lorenzot mõõgaähvardusel tütre ja Basilio abieluga nõustuma.
Teine stseen
Tuuleveskite juures välul asub mustlaslaager. Käib nukuteatrietendus ning peatselt jõuavad kohale ka Don Quijote ja Sancho Panza. Don Quijote unustab peagi, et tegemist on etendusega ning tormab lavale hädasolevatele tegelastele oma abi pakkuma. Ta lõhub lava ning lennutab nukud minema. Tuuleveskeid märgates peab Don Quijote neid kurjadeks võluriteks, keda ta võitma peab. Ta haarab kinni tuuleveski tiivast, tõuseb õhku ning kukub seejärel tagasi maha.
Kolmas stseen
Haavatud Don Quijote ning Sancho Panza leiavad end metsast. Don Quijotele tundub mets koletistest ja hiiglastest kubisevat. Sancho Panza jätab oma isanda puhkama ning jookseb abi järele. Don Quijote näeb unes Dulcinead, keda ümbritsevad drüaadid ning haldjad. Sancho Panza naaseb koos hertsogi ja hertsoginnaga, kes olid metsas jahil. Hertsog ja tema naine kutsuvad rändrüütli oma lossi.
III vaatus
Hertsogi loss. Kuulnud Sancho Panzalt Kitri ja Basilio rõõmsast loost, lubavad hertsog ja hertsoginna pidada noorte pulmad oma lossis. Don Quijotele ja Sancho Panzale pakutakse pulmas aukohti. Kui pulmarongkäik neist möödub, peab Don Quijote Kitrit taas oma südamedaamiks, kuid hertsogil, hertsoginnal ja Sancho Panzal õnnestub veenda teda, et tegemist on ikkagi kõrtsmiku tütrega.
Pidustused jätkuvad. Kõik tänavad vaprat rüütlit ja tema abilist.
Levitaja:
Pathé Live
Lavastaja:
Vincent Bataillon
