Camille Claudel 1915

Draama, Biograafia 1h 35min

Tutvustus

NB! Prantsuse keeles, eesti- ja venekeelsete subtiitritega!

Tänavusel Berliini filmifestivalil esilinastunud ja meie oma PÖFFi programmiski koha leidnud elulooline draama keskendub prantsuse skulptori, Auguste Rodini õpilase ja armukese Camille Claudeli elu kõige dramaatilisemale eluperioodile, mille ta veetis hullumajas ära lõigatuna maailmast ja iseenda loomingust. PÖFFi žürii hindas Juliette Binoche´i meisterlikku osatäitmist parima naisnäitleja preemia vääriliseks.

Prantslase Bruno Dumont´ film CAMILLE CLAUDEL 1915 on pigem protree, mitte biograafia. Film keskendub kolmele päevale ca 50-aastasena hullumajja luku taha pandud Claudeli elus. Dramaatiliste sündmuste asemel näitab Dumont inimese traagikat, kes on ära lõigatud maailmast ja iseenda loomingust. Jälitusmaania all kannatav Claudel on tunduvalt adekvaatsem kui kes tahes teine teda ümbritsevatest lalisevatest hullumaja asukatest. See tähendab, et ta on suletud uste taga lõpmata üksildane ja tema ainsaks lootuseks jääb, et perekond ta ükskord ometi sealt ära viiks.

Kirjeldatu võib kõlada raskepäraselt, ent nii veider, kui see ka poleks, ei mõju Dumonti film sugugi liiga masendavalt. See film pole mitte karm, vaid pigem karge. Vähestest tükati jagatud kildudest paneb vaataja aimamisi kokku Claudeli loo tausta. Kuid loost olulisem on luku taha pistetud looja tundevarjundid – üksildus, ootus, lootus ja lootusetus. Sündmustevaese filmi pinget kannab näitlejanna pisima pinnavirvenduseni väljendusrikas nägu, millest peegeldub tegelase viimse vindini ergas tundemaailm. / Leenu Nigu, PÖFF 2013