Richard Wagner
Jumalate hukk
19. mai 2012 kell 18:30 kinos Coca-Cola Plaza
Helilooja libreto
Maailma esiettekanne: Bayreuthi Festspielhaus 17. august 1876.a.
Brünnhilde . . . . . . . . . . . . . . . . Deborah Voigt
Gutrune . . . . . . . . . . . . . . . . . . Wendy Bryn Harmer
Waltraute . . . . . . . . . . . . . . . . Waltraud Meier
Siegfried . . . . . . . . . . . . . . . . . Gary Lehman
Gunther . . . . . . . . . . . . . . . . . . Iain Paterson
Alberich . . . . . . . . . . . . . . . . . . Eric Owens
Hagen . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Hans-Peter König
Dirigent . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .Fabio Luisi
Lavastaja . . . . . . . . . . . . . . . . . . .Robert Lepage
Lavastaja assistent . . . . . . . . . . . .Neildson Vignola
Lavakujundaja . . . . . . . . . . . . . . .Carl Fillon
Kostüümikunstsnik . . . . . . . . . . . . François St-Aubin
Valguskunstnik . . . . . . . . . . . . . . .Etienne Boucher
Videokunstnik . . . . . . . . . . . . . . . Pedro Pires
Proloog
Valküüride kalju juures keerutavad Erda kolm nornidest tütart saatuseköit. Nad kõnelevad, kuidas Wotan andis käsu langetada tuhapuu, millest vesteti kord tema oda. Puit olevat kästud aga mööda Valhallat laiali puistata. Ootamatult saatuseköis katkeb. Nornid laskuvad maa peale.
Koidab päev. Brünnhilde paneb Siegfriedi kaitseloitsu alla ja saadab ta maailma kangelastegudele. Armumärgiks kingib Siegfried Brünnhildele lohe Fafneri sõrmuse, neiu pakub vastu oma hobust Grane’i. Siegfried asub teele.
I vaatus
Reini kaldal asub Gibichungide loss. Günther arutab koos Gutrune ja oma poolvenna Hageniga, et kuningapere au ja hiilgus hakkab hääbuma. Hagen soovitab võimu abielu kaudu kindlustada ning annab nõu, et Günther naiks Brünnhilde ja Siegfried omakorda Gutrune. Kuivõrd ainult kõige tugevam kangelane pääseb läbi tulemüüri Brünnhilde kaljule, pakub Hagen välja hulljulge plaani: Siegfriedile tuleb joota nõiakeedust, mis paneb ta Brünnhildet unustama ning Gutrunesse armuma. Brünnhilde tuleb aga anda Güntherile. Jõelt kostub Siegfriedi sarvehüüd ja Hagen hõikab ta kaldale. Gutrune pakub nõiajooki ja Siegfriedile tõstab toosti Brünnhilde terviseks. Võtnus sõõmukese, avaldab ta aga Gutrunele armastust. Günther räägib oma väljavalitust ja Siegfried paneb ette, et võib ise tulemüürist läbi minna ning Tarnhelmi abiga end Güntheriks moondada. Mehed loevad vennasidemeid kinnitava verevande ja asuvad teele. Hagen jääb lossi valvama.
Valküür Waltraute, keda kohutab Valhalla eesseisev häving, palub oma õelt Brünnhildelt abi: jumalaid saab päästa ainult siis, kui Brünnhilde tagastab sõrmuse Reini näkineidudele. Brünnhilde keeldub ning sõnab, et Siegfriedi armastus on talle jumalate saatusest tähtsam. Meeleheitel Waltraute lahkub. Eemalt kostub Siegfriedi sarvehääl ja Brünnhilde rõõmustab tema naasmise üle. Rõõm muutub peagi segaduseks ja hirmuks, kui tema ette ilmub keegi võõras, kes rebib tal sõrmuse sõrmest ning väidab, et Brünnhilde on nüüdsest Güntheri mõrsja.
II vaatus
Hagen tukub Gibichungi lossi ees ning näeb unes Alberichi, kes tuletab oma pojale meelde, et sõrmus tuleb tagasi võita. Koidikul jõuab lossi Siegfried. Hagen kutsub rahvast tervitama Güntherit, kes naaseb ühes häbistatud Brünnhildega. Siegfriedi märgates süüdistabvihane neiu meest reetmises. Nõiajoogi mõju all Siegfried vastab, et võtab peagi naiseks Gutrune ja Brünnhildest endast saab Güntheri kaasa. Brünnhilde märkab Siegfriedi sõrmes sõrmust ja tahab teada, kes selle Siegfriedile andis, sest eelmisel ööl röövis keegi selle temalt - ilmselt Günther. Brünnhilde süüdistab Siegfriedi sõrmuse varguses ning tuletab meelde, et Siegfried on tema abikaasa. Siegfried vaidleb vastu ning vannub Hageni oda nimel, et pole midagi väära teinud. Ta lükkab tagasi Brünnhilde süüdistused ning lahkub ühes Gutrune ja kaaskondsetega tähistama.
Brünnhilde meeles mõlgub üksnes kättemaks. Hagen pakub, et võiks Siegfriedi tappa, aga Brünnhilde jutustab, et Siegfried on võitmatu: tema ise pani mehele peale kaitseloitsu. Ainult selg, mida ei tohi iial vaenlase poole pöörata, on veel haavatav. Günther kõhkleb, kas mõrvasepitsustes kaasa lüüa, kuid jääb viimaks nõusse.
III vaatus
Jahiseltskonnast eemale uidanud Siegfried kohtab Reini jõe ääres kolme näkineidu. Nad paluvad, et ta sõrmuse neile tagastaks, ja mees ongi äärepealt nõus. Siis aga jutustavad näkineiud Alberichi needusest ja Siegfried otsustab sõrmuse alles jätta tõendina oma vaprusest. Näkid ennustavad tema peatset surma ning lahkuvad. Saabuvad Hagen, Günther ja teised jahilised. Hagen ärgitab Siegfriedi jutustama om noorusest ja elust Mimega, Nothungi mõõga sepistamisest ning võitlusest lohega. Jutuvestmise vahel pakub Hagen talle veini, milles on rohi nõiduse mahavõtmiseks. Siegfriedi mälu taastub ja ta kõneleb, kuidas kõndis läbi tule ning äratas Brünnhilde. Naise nime mainimise peale pussitab Hagen Siegfriedi odaga ja sõnab jahmunud Güntherile, et maksis kätte valevandumise eest. Viimaseid sõnu sosistades meenub Siegfriedile Brünnhilde, seejärel ta sureb.
Gutrune ärkab halva unenäo peale ning mõtleb, mis küll sai Siegfriedist. Siegfriedi surnukeha kantakse kambrisse ja Gutrune süüdistab mõrvas Güntherit, kes omakorda osutab Hagenile. Mehed võitlevad sõrmuse pärast ja Günther saab surma. Hagen tahab juba sõrmuse enda kätte võtta, kui surnud Siegfried ähvardavalt käe tõstab ja kõiki üdini kohutab.
Brünnhilde palub Reini jõe kaldale matuseks tuleriida püstitada. Ta neab jumalaid, keda peab Siegfriedi surmas vastutavaks, võtab mehe käest sõrmuse ja lubab selle näkineidudele tagastada. Ta süütab tuleriida ja viskub ise leekidesse. Jõgi hakkab üle kallaste ajama ning hävitab lossi. Sõrmust ihanud Hageni veavad kulla tagasisaamise üle rõõmustavad näkineiud aga endaga koos vetevalda. Tulelõõm neelab Valhalla ja jumalad.
Saksa keeles, ingliskeelsete subtiitritega
Kestus: ~5 h. 20 min.
Levitaja:
The Metropolitan Opera
Lavastaja:
Robert Lepage