NB! Prantsuse keeles, ingliskeelsete subtiitritega!
Vene-juudi perekonnas Lucien Ginsburgina sündinud, kuid hiljem Serge Gainsbourg’ina kuulsaks saanud prantsuse popikoon ei sobitu õieti ühegi määratluse alla. Tema 62-aastane elu oli kirjum kui lapitekk ja mahutas rohkem kui tavanormidele kohane.
Poeet, näitleja, helilooja, laulja, kes suutis hävitada ohtrates kogustes alkoholi, sigarette ja muid meelemürke. Tema Euroopa-vallutus algas 1965. aastal Eurovisioni võitnud mitmetähendusliku lauluga France Gallile „Poupée de cire, poupée de son”. Gainsourg’i suurimaks hitiks sai aga veel suurema seksuaalsusega laetud, suisa orgastilise tundega „Je t’aime... moi non plus”, mille ta lindistas nii oma armastatu Jane Birkini kui ka Birgitte Bardot’ga. Selle Vatikani tsensoritegi poolt hukka mõistetud looga seoses on Gainsbourg nimetanud paavsti oma parimaks PR-meheks.
Serge Gainsbourg’i humoorikas, provokatiivne ja satiiriline iseloom ning terav sõnastamisoskus tekitasid skandaale ning äratasid kollase meedia tähelepanu. Mees oli kogu elu teravas vastuolus ühiskondlike ootuste ja normidega, kuid sellegipoolest nimetas Prantsuse president François Mitterand Gainsbourg’i matustel teda meie ajastu Baudelaire’iks.
See film on kokku pandud Gainsbourg’i intervjuudest, olles selles filmis ka ainus jutustaja
Levitaja:
Pimedate Ööde Filmifestival MTÜ
Links:
Official Site
