FILM ON EESTI KEELES, INGLISKEELSETE SUBTIITRITEGA
Kaheksasilbiline regilaul pärineb vanast soome-ugri maailmapildist, olles kasvulavaks eestlaste laialt tuntud laulukultuurile. Jõulises ja monotoonses helis peitub salapärane jõud, mis innustab otsima oma juuri ja leidma regilaulule uusi kasutusvorme. Praegusel, oluliste muutuste ajastul on paljud kaotamas oma identiteeti. Küsimus, kuidas end selles maailmas kehtestada, puudutab meid kõiki. Film pakub võimsaid pilte, mille kaudu saab nähtavaks eriline kudum Eesti looduse, inimese ja laulu vahel.
REŽISSÖÖRI MÕTTED
Minu varasemad filmid “Tiibeti soolamehed“ ja „Ässhäk – lugusid Saharast“ näitavad kohalike inimeste väärikat iseolemist nende arhailises kultuuris ja elulaadis. Mind huvitas nende inimeste mõttemaailm, mis jääb nö. ametlikest religioonidest väljapoole. Tiibetis on selleks eelbudistlikud ja tuareegide juures eelislamistlikud rituaalid. Mõlemat kultuuri seob tihe side loodusega ja viis, kuidas loodusesse austavalt suhtuda. Mõlemas filmis tähelepanu all olnud nomaadid kannavad endiselt hoolt oma suuliste traditsioonide eest, avaldugu see a cappella laulmises, eepostes, legendides või argikombestikus. Kõikjal maailmas on taolised nähtused väljasuremisest ohustatud.
Oma üllatuseks kõnetasid mind moodsas ja lähedal asuvas Eestis teemad, mis on minu jaoks olulised. Regilaulus kohtame ellujäämise väge, mis pärineb omast, sügavasti juurdunud kombestikust ja laulutraditsioonist. Sellise laulukultuuri taaselustamine ja talle koha leidmine tänapäeval – heaks näiteks olgu kasvõi Veljo Tormise rahvalaulul põhinevad tsüklid – võimaldavad vaadelda kultuurilist identiteeti ajal, mil etnilised erinevused on sulamas niisama kiiresti nagu meie liustikud.
Aastasadu on Eesti ajaloole olnud iseloomulikud võõrvõimud ja allasurutus. Mälestus sõnavabadusest ja omaenda lihtsast laulust oli oluline, et napilt miljoni elanikuga rahvakild oma vabaduse taas kätte võitis. 1988. aastal toimunud laulva revolutsiooni ajal kogunes Tallinna lauluväljakule ligi 300.000 inimest, kes laulsid oma maa keelatud hümni. Augustis 1991. aastal sai Eestist taasiseseisv vabariik. Täna on Eesti Euroopa Liidu liikmesriik.
Oma külaskäigu ajal Tallinnasse 2011. aasta augustis avaldas Dalai Lama XIV austust Eesti rahvale tema vaimuväe ja meelekindluse eest võitluses oma vabaduse ja demokraatia eest pärast pikki aastaid kestnud kommunistlikku ja autoritaarset režiimi. Rahvastele, kelle juures on territoriaalne omariiklus ja kultuurliline identiteet ohtu seatud, on väikesearvulise Eesti rahva näide taasrajada iseseisev riik suureks julgustuseks.
Regilaulu puhul seisame silmitsi lauluga, millel on eriline vägi. Kaheksasilbiliste värsside kordus ja ümberütlemised moodustavad omamoodi hoovuse, aidates jõuda sisemise äratundmiseni. Laulud on ühtaegu rõõmsameelsed, justkui oleks nad täidetud põhjala avaruse ja valgusega, aga ka sügavad, salapärased ja mitmekihilised nagu aastatuhandeid vanad rabamaastikud. Kõiki neisse kätketud tarkusi pole isegi Eestis üsna hoogsalt viljeletud folklooriteadus suutnud lahti seletada. Kohati on laulutekstid mõistatuslikud ja panevad imestama, et maailma on võimalik näha nii teistsugusena. Regilaulu avarate, tänini mitte täiesti mõistetavate silmapiiride ajaloolised sidemed näivad ulatuvat kaugele itta. Seda uurali-altai keelkonna filosoofiasse kuuluvat nähtust on kirjeldanud Nietzsche oma teoses „Sealpool head ja kurja“.
Hakates regilauluteemaga lähemalt tegelema, avanes mulle maailm, kuhu sisenemine sai tõeliseks väljakutseks – ehk nagu on öelnud üks filmi peategelastest: „Regilaul on justkui aaretekirst, mida võib avada vaid erilise hoolikusega“. Eestis ei ole rahvalaul mõni tühine ja ajast-arust relikt. Hoopis vastupidi, ta kannab endas rikkust ja teatud laadi väge, millel on võime tervendada traumasid ja anda jõudu nii isiklikule kui kollektiivsele enesetunnetusele.
ULRIKE KOCH
Ulrike Koch on sündinud Saksamaal Birkenfeldis. Ta õppis Zürichi ülikoolis sinoloogiat, japonoloogiat ja etnoloogiat ning Hiinas Beijing ülikoolis hiina keelt ja kultuurilugu. Ta on kirjutanud filmikriitikat ja artikleid, teinud koostööd selliste väljaannetega nagu Neue Züricher Zeitung, Weltwoche, Positiv (Pariis) ning nõustanud erinevaid projekte, mis on olnud seotud Hiina, Tiibeti või budismiga. Koch on olnud muuhulgas castingu rezhissöör Bernardo Bertolucci filmile „Viimane keiser“ („Der letzte Kaiser“), režiiassistent Ulrike Ottingeri filmile "Johanna d'Arc of Mongolia" ja Nikita Mihhalkovi filmile „Urga“. Praegu elab Ulrike Koch vabakutselise filmitegijana Zürichis.
Filmograafia:
•Regilaul – Lieder aus der Luft
(Regilaul – laulud õhust) (104 min) 2011
•Voller Freude und Vertrauen.
Lebenskreis eines Tibeters in der Schweiz (Täis rõõmu ja usaldust. Šveitsis elava tiibetlase eluring.) (65 min) 2008
•Guge – Restoring for the Buddhas
(Guge – taastades budade jaoks) (14 min) 2006
•Ässhäk – Geschichten aus der Sahara
(Ässhäk – lugusid Saharast) (110 min) 2003 (lisainfot auhindade ja festivalide kohta vt. allpool)
•Die Salzmänner von Tibet
(Tiibeti soolamehed) (108 min) 1997 (lisainfot auhindade ja festivalide kohta vt. allpool)
•Traditionelle Medizin in Asien:
Qigong in China (Traditsiooniline meditsiin Aasias: Qigong Hiinas) (30 min) 1996
MEESKOND
Filmis osalesid:
Veljo Tormis, Lauri Õunapuu, Meelika Hainsoo, Urmas Sellis, Jaak Johanson, Jaan Kaplinski, Lea Tormis, Mikk Sarv, Urve Lippus, Jane Priks, Märt-Matis Lill, kirikuõpetaja Harry Rein, Eva Mitreikina, Ando Kiviberg jt.
Käsikiri ja režii
Ulrike Koch
Kaamera Pio Corradi
Kaamera assistent/praktikum Sebastian Weber
2. kaamera
Arvo Vilu
Erik Norkroos
Kullar Viimne
Originaalheli Mart Kessel-Otsa
2. heli Antti Mäss
Jevgeni Berežovski
Montaaž Magdolna Rokob
Montaažiassistent Konstantin Gutscher
Tõlge Ursula Zimmermann
Lõputiitrite muusikaline kujundus Märt-Matis Lill
Helimontaaž ja kokkusalvestus Florian Eidenbenz
Helistuudio Magnetix AG
Värvikorrektsioon Paul Avondet, Andromeda Film AG
Järeltöötlus Andromeda Film AG
Graafiline kujundus Jan-Eric Mack
Indrek Köster
Produtsent Rose-Marie Schneider
Kaasprodutsent Erik Norkroos
Kaasproduktsioon SRF Schweizer Radio und Fernsehen
Urs Augstburger, Anita Hugi
SRG SSR
Alberto Chollet, Urs Fitze
Filmi valmimist toetasid Eesti Filmi Sihtasutus
Eesti Kultuurkapital
Eesti Rahvusringhääling
EV Kultuuriministeerium
Levitaja:
Rühm +0
Lavastaja:
Ulrika Koch
Links:
Ametlik kodulehekülg
